Kust on tulnud milkshake?
Piimakokteil on magus jook, mis on valmistatud piima, jäätise ja maitse- või magusainete segamisel paksuks, magusaks ja külmaks seguks. Selle valmistamiseks võib kasutada ka mitte piimatoodetest valmistatud alust, näiteks taimset piimajooki nagu mandlipiima jook, kookospiim või sojapiim.
Piimakokteilid said alguse Ameerika Ühendriikidest 20. sajandivahetuse paiku ja nende populaarsus kasvas pärast elektriliste mikserite leiutamist. Milkshake muutus noorte populaarkultuuri tavaliseks osaks, kuna jäätisepoed olid noorte kohtumispaigad.
1880–1930
Kui terminit “piimakokteil” esmakordselt trükis 1885. aastal kasutati, olid piimakokteilid alkohoolne viskiga, mida on kirjeldatud kui “tugevat ja tervislikku munajooki, mis sisaldab muna, viskit jne, mida serveeritakse nii toonikuna kui ka maiuspalana “. Kuid 1900. aastaks viitas see termin “tervislikele jookidele, mis on valmistatud šokolaadi-, maasika- või vanilje siirupitest”.
1900. aastate alguseks küsisid inimesed uut maiust, sageli koos jäätisega. 1930. aastateks olid piimakokteilid populaarne jook, mida õpilased kasutasid kohtumistel või kohvikutes.
Elektrilise blenderi ning piimajookide ja piimakokteilide ajalugu on omavahel tihedalt seotud. Enne elektriliste blenderite laialdast kättesaadavust meenutasid piimakokteil-tüüpi joogid pigem munakooki või olid need purustatud jää ja piima, suhkru ja maitseainete käsitsi loksutatud segu. Hamilton Beach tutvustas oma Cyclone Drink Mixerit 1910. aastal ja seda kasutati laialdaselt joogiautomaatides.
Hamilton Beachi disainitud mikser oli endiselt kõige levinum piimakokteili masin. 1922. aastal leiutas Steven Poplawski põhjaaluse mootoriga blenderi, mida mõnikord kasutatakse piimakokteilide valmistamiseks. Blenderi leiutamisega hakkasid piimakokteilid võtma oma kaasaegset vahustatud vormi.
Uue hoo sai piimakokteilide valmistamine sisse pärast freoonjahutusega külmikute leiutamist1930. aastal, mis võimaldas jäätise valmistamist. Selle aja ajaleheartiklid kasutavad jäätisega valmistatud piimakokteilide tähistamiseks terminit “jäätis”.
1937. aastal väitis Marylandis asuv Denton Journal, et joogi loksutamiseks lisage tilk oma lemmik jäätist. 1939. aastal väitis Mansfield News Ohios, et “maakeeles on külm jook midagi head, millele on lisatud jäätist. Samuti on sellest ajast pärit näide on jääkohv – see kuum ja maitsev jook, mis on tehtud jääga jahedaks ja lisatud jäätist
1940–1950
1950. aastateks olid populaarsed piimakokteilide joomise kohad lõuna söögilauad, söögikohad, burgerikohvikud ja apteegid, nendes asutustes oli tihtii nähtaval kohal särav kroomitud või roostevabast terasest piimakokteili segamismasin.
1950. aastatel ostis kokteilimasinate müüja Ray Kroc leiutaja Earl Prince’ilt 1930. aastate multimikseriga piimakokteilide valmistamise eksklusiivsed õigused ja hakkas kasutama automatiseeritud masinaid, et kiirendada tootmist McDonaldsi restoranides ja täita klientide ootusi.
Pärast masstootmise võimekust said piimakokteilid populaarseks ka mujal maailmas, sealhulgas Ühendkuningriigis ja Austraalias.Lisaks tavapärastele maitsetele said Austraalias populaarseks näiteks rohemündi ja laimimaitselised piimakokteilid. Sellest ajast saadik on piimakokteil suur müügiartikkel igas söögikohas.
2000 – tänaseni
Piimakokteil on muutunud ajas. 2006. aastal töötas USA põllumajandusuuringute teenistus välja koolidele vähendatud suhkrusisaldusega ja madala rasvasisaldusega piimakokteile. Kokteilides on poole vähem suhkrut ja ainult 10% rasvast võrreldes kaubanduslike kiirtoidukokteilidega.Täna on piimakokteilidesse on lisatud ka kiudaineid ja muid toitaineid ning neis on palju vähem laktoosi, mis muudab kokteilid mõnele laktoositalumatule sobivaks.
